Oliver Reinsalu, Sandra Goudin, Uku Sukles ja Kristel Reinsalu on need õnnelikud ebsikad, kes osalesid 10.–18.märtsil Qatari-Euroopa Noorte Foorumis Qatari pealinnas Dohas.
Tükike paradiisi
Qatar on üks pisike tükike paradiisist pindalaga 11,437 km2, ümbritsetud helesinise Pärsia lahega. Tänu maailma kõige paremale majandussüsteemile on Qatar islamimaade rikkaim riik. 1970ndatel avastatud tohutuid nafta- ja maagaasivarusid jätkub veel vähemalt üheks sajandiks. Varem mainitud sõna „paradiis” sobib kõige paremini iseloomustama kohalike inimeste elu. Riik on maksuvaba, vee-, elektri- ja gaasikulud katab Sheikh Hamad bin Khalifa, kes on ühtlasi ka riigipea (valitseb alates 1995. aastast). Tänavatel näeb peamiselt uusi valgeid maastureid (Land Cruiser, Nissan Patrol, Infinity, Hummer), ka Ferrari ja Lamborghini pole selles riigis ime. Arvestades naeruväärset bensiinihinda (2,5 kr/l) ja keskmist palka (üle 40 000 Eesti krooni), millele lisanduvad veel riigitoetused, saab iga kodanik lubada endale uut autot, eramaja koos teenijatega ja ühesõnaga luksuslikku elu! Kõiki neid imesid said näha ka üheksast eestlasest moodustatud delegatsioon, kes esindas meie riiki.
Qatarlaste lahkusele ütlesid kõik delegatsioonid „WOW !”
Youth General Authority (YGA) oli kutsunud noori kuuest Euroopa riigist (Soome, Eesti, Taani, Ungari, Inglismaa, Venemaa) Qatari eesmärgiga luua hea kontaktivõrgustik tulevaste koostööde nimel ja et mõista kultuuride erinevust. Projekti oli kaasatud ca 100 noort, kes kõik olid majutatud luksuslikku Doha Sheratoni, ilusa ranna ja suure spordikompleksiga hotelli. Kaheksa päeva jooksul jõudsime külastada kõiki tähtsamaid ja kuulsamaid kohti Qataris: AL Jazeera telejaam, maailmas ainulaadne spordikompleks ASPIRE Academy of Excellence in Sport, kus kasvatatakse tulevasi olümpiavõitjaid (170 õpilase peale on 200 õppejõudu), hobusekasvatusega hipodroom Al-Shaqab, Araabia turg Soque, islami muuseum ja palju muud. Laupäeval, 10. märtsil toimus Qataris Moto Grand Prix. Kuna meie lennuk saabus õhtul, õnnestus minul külastada GP pidulikku banketti, mille oli korraldanud kohalik Itaalia suursaadik. Nädala keskele oli planeeritud mõnus sõit suurte paatidega mööda Doha rannajoont, kust sai imetleda kaunist linnavaadet. Neljapäeva veetsime aga kõrbes. Bussidega Sealine Beach Resorti saabudes ootas meid suur hulk maastureid, millega läksime rallitama düünidesse. Osa reisikaaslastest jäid mere äärde ehitatud laagrisse, kus oli võrkpalliplats, lava koos DJga, kaamelid, lamamistoolid ja chill-out telgid. Ülejäänud adrenaliiniarmastajad soovisid sõita veel rallitama. Meie Nissan Patroli kliimaseadme maksimaalne välistemperatuuri näitaja oli +47 °C. Kõrberalli on kohalike noorte üks lemmiktegevustest ning sageli näeb neljapäeviti (kuna see on töönädala viimane päev) kõrbes ka ummikuid. Harjumatu oli iga meie sammu jälginud kohalik meedia: ühtegi päeva ei möödunud pressiesindajateta. Ajalehtedes ilmusid artiklid, meie tegevust näidati ka kohalikes uudistes. Meid (kõiki väliskülalisi) teenindati nagu kuningaid. Tänavatel peatati isegi liiklus, et meie suur delegatsioon jõuaks kiiremini ja turvalisemalt soovitud sihtpunkti.
Kultuuride erinevus
Kui reisi alguses oli eurooplastel oht saada kultuurišokk, siis kohapeal selgus, et qatarlased ise viibisid kerges depressioonis, mida neil õnnestus küll hästi varjata. Islami usk keelab vastassoo esindajaga isegi sõbrasuhet, seega said paljud kohalikud noormehed esimest korda elus suhelda tüdrukutega. Meie delegatsiooni juht Peeter Taim oli meid hästi ette valmistanud, et me puutume kokku teisest kultuurist noortega, kelle mõttemaailm on täiesti erinev Euroopa noortega võrreldes. Õnneks said juba reisi keskel kõik omavahel väga hästi läbi, üksteisele õpetati oma emakeeles sõnu ja väljendeid, kohalikke laule, tavasid ja palju muud. Reisi lõpuks olime kõik nagu üks suur pere. Väliskülalised said qatarlastelt kingitusena uhked puidust kastid, kus olid rahvuslikud riided, rahvuslikus stiilis meisterdatud purjekas klaasi sees, mille peal oli graveering, ning kahe riigi lipud, vastavalt siis Qatari ja Eesti lippudega suveniiri.
Eurooplastele harjumatu kliima ja köök
Qatari kliima on väga kuiv ja kuum, seega taimi on vähe. Eramajade aedades on samuti vähe rohelust, kuna see vajab igapäevast kastmist. Meie kohalviibimise vältel oli ilm päikesepaisteline ja iga vaba hetke püüdsime veeta Sheratoni rannakompleksis päevitades. Merevesi oli meeldivalt värskendav, +22 °C. Märtsis vahetub seal talv suvega. Enamik linna hotelle on viietärnilised, turiste vähe ja kuna alkohol on riigis keelatud (nagu sealihagi), ei ole ka ühtegi klubi ega baari. Alkoholi saab vaid hotellides, kokteile tehakse halvasti, heast Mojitost ei maksa isegi unistada. Seevastu vesipiip on väga hea. Kohalik köök on väga rikkalik. Peamiselt tarbitakse lamba-, veise- ja kanaliha, hotelli buffee’s olid alati ka mereannid ning väga maitsev magustoiduvalik. Iga õhtusöök oli erineva köögiga. Üks noormees Taani delegatsioonist mainis reisi ainukeseks miinuseks seda, et ta on liiga palju juurde võtnud. Ebsikad on alati ees!
Eesti delegatsioon oli kahtlemata väga silmapaistev. Meie juhi, Peeter Taime eestvedamisel kinkisime kohapeal peakorraldajale sülearvuti, mille ostmiseks panid kõik külalised raha kokku. Noorte Foorumi pidulikul lõpetamisel pidas Euroopa delegatsioonide poolt tänukõne ebsikas Oliver Reinsalu, kelle sõnul oli üritus väga vajalik edaspidise koostöö loomises ja kes kutsus qatarlasi külastama Eestit. Meil on väga hea meel, et saime esindada Eestit väga haruldasel ja huvitaval projektil. Suvel ootame qatarlasi külastama meie riiki ning avastama meie kultuuri.
Lühidalt öeldes, reis oli luksuslik algusest lõpuni. Lendasime Qatar Airwaysiga, mis on tuntud kui kõrgeima klassi lennufirma. Kuigi lend Londonist Dohasse kestis seitse tundi, möödus aeg märkamatult: igaühel oli oma LCD-ekraan, kus oli lai valik uusi filme, telesaateid, mänge, võis panna kokku playlist’i vastavalt oma maitsele. Kõik kohapealsed kulud ning majutuse kattis YGA. Enamik külalisi sai kohalikult linnavalitsuselt rahalist toetust lennupiletite ostmiseks.
Meelelahutus 
